Impromptu
Toomas Velmet
„Muusika” 01.02.2023
„Eesti Sinfonietta on kamp muusikanäljaseid solisti võimekusega interpreete, kes ei tee tööd, vaid naudivad neile meelepäraste teoste esitamist – selline on minu mulje sellest kooslusest.”
Helendused
Kai Kiiv
“Sirp” 16.12.2022
“See ei olnud kindlasti tüüpiline jõulukontsert, ent kui mõelda advendist kui endasse vaatamise ja süüvimise ajast, siis seda mõtet toetas kava tervikuna suurepäraselt.”
Eesti Sinfonietta viie suu läbi
Heili Vaus-Tamm
„Muusika” 08.04.2022
„Kui orkester on õnnelik, kõlab muusika palju paremini.”
"Raskel ajal uhkes kohas".Nele-Eva Steinfeld.
Postimees 30.03.2022
„Kui tahad maitsta klassikalise muusika tipptaset, külasta Viini, sest selle linna muusikapärand on parim.”
Eesti Sinfonietta astub üles Viini Konzerthausi suures saalis
Postimeed 23.03.2022
„Eesti Sinfonietta mängib 25. märtsil Viini Konzerthausi suures saalis, kontserti juhatab möödunud hooajal fantastilise tähelennu teinud soomlanna Emilia Hoving.”
Orelisuvest sügisesse: Tallinna rahvusvaheline orelifestival “Reval”
Ene Pilliroog
„Muusika” 03.12.2021
„Juba festivali avakontsert Tallinna Jaani kirikus näitas, millise vastutustundega olid interpreedid – organistid Piret Aidulo ja Ines Maidre ning Eesti Sinfonietta Endrik Üksvärava juhatusel – selleks valmistunud, sest tulemus ei olnud ideaalilähedane, vaid ideaalne.”
Püstitati publikurekord: noorus, tuli ja sära klaverimuusika festivalil
Ia Remmel
“Postimees” 26.10.2020
“Eesti Sinfonietta oma vaimustava kontsertmeistri Johannes Põldaga oli täielik üllataja, kelle innukas kooslus koos Sten Heinoja ja kunstilise juhi Sten Lassmanniga pani festivalile muljet avaldava punkti.”
Täiuslikkuse ja teineteisemõistmise otsingul
Kai Kiiv
“Sirp” 09.02.2018
“.....sain “Kuldse klassika” sarjas kuulata kolme suure Viini klassiku helitöid. Kontserti alustati bravuurikalt Mozarti “Serenaadiga” nr 6 D-duur. Selle kolmandas osas tekitasid mõnusa elevuse Maano Männi, Maria Nesterenko ja Johannes Põlda ning üllatuslikult ka Eesti Sinfonietta reamängijate kadentsilaadsed soolod. Kohe sai selgeks, et sel kontserdil püütakse midagi teha teistmoodi ning ehkki kavas on klassika, ei pea seda viljelema sissetallatud rada käies. Serenaadile järgnenud viiulikontsert nr 3 G-duur ainult kinnitas seda oletust, sest Maano Männi kehastus solistiks ja dirigendiks ning, nagu hiljem selgus, ka heliloojaks, sest teise ja kolmanda osa kadentsid olid tema enda sulest.
Võib ju öelda, et dirigendita mängimises pole midagi uut, sest nii on Mozarti viiuli- ja klaverikontserte mängitud ka varem. Eestis seda tava aga pigem ei ole, sest interpreedid, kes suudaksid või söandaksid üles astuda korraga solisti ja dirigendi rollis, võib üles lugeda vahest ühe käe sõrmedel. Männi julget pealehakkamist tuleb kahtlemata tunnustada.”
Katsed leevendada rõhuvat pimedust
Maarja Kindel
“Sirp” 08.12.2017
“Collegium Musicale ja Eesti Sinfonietta kontserdil “Õhtu ilu” kõlas Bachi, Vivaldi ja Uusbergi muusika. Jaani kirik oli rahvast pungil, eriti võis täheldada noorte suurt osakaalu. Ilusa sissejuhatusena kõlas sümfonieti esituses instrumentaalseade Bachi kantaadist “Jesus bleibt meine Freude”. Vivaldi “Gloria” esituse puhul toon välja hea stiilitunnetuse, mis väljendus kõla läbipaistvuses ja rütmierksuses. Dirigent Endrik Üksvärava hoogsa käe all, täpsemalt erkkollase hariliku all, loodi kontrastsed meeleolupildid rõõmsast joovastusest sügava kurbuseni. Üheks kontserdi kõrghetkeks kujunes sopranite Ursula Roomere ja Helina Kuljuse vokaalselt virtuoosne ja särav duett “Laudamus te”. Pärt Uusbergi muusikal on eesti publiku seas eriline koht. Pole kahtlustki, et suure publikuhulga põhjus oli Uusbergi teose “Õhtu ilu” ettekanne. Collegium Musicale ja Eesti Sinfonietta esitus kõlas kvaliteetselt ja siiralt. Publikust kuuldus teose lõppedes mõtlikke õhkeid “kui ilus …”, seega said publiku ootused igati täidetud.”